Saaremaa maastik
Kadakas levib seemnetega, mis idanevad mulda
sattunult alles teisel aastal. Kõige kiiremini võtab ta pikkust nooruses, 520 aasta vanuselt.
Just selle ajaga jõuab kadakas hävitada liigirikka lootaimkatte. Õhemal mullal on häving
aeglasem, tüsedamal kiirem. Valgust armastavad looliigid peavad halvenenud valgusoludes
mõnda aega vastu. Ka umbes 40 aastat tagasi hüljatud niitudel, nüüdsetes kadastikes, võivad
mõnes imekombel püsinud hõredamas kohas kasvada veel eriti visad lootaimed. Kuid
looniitudele omane liigirikkus on ka sel juhul ammu minevik. Kaheksakümneaastastest
kadakatihnikutest niidutaimi enam ei leia. Kadakaokaste varis on muutnud mulla
happelisemaks, selleks ajaks on esimesed männid juba kadakatest läbi kasvanud ja teised
ootavad järge.
Laialdased lookarjamaad kaotati läinud sajandi keskel ette võetud loodude taasmetsastamise
kampaaniaga: tüsedamal mullal, puude kasvuks soodsama veereiimiga lool läksid tookord
annaabi.ee 
