Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Eestimaa pole abstraktne ideede kogum, mida katsuda ei saa, vaid konkreetne keha, millele on
orjaajal viga tehtud. Eesti on samuti saanud lõas kantud orjaks. Sellele valemile annab põhjust
järgmine ruum: midagi üllatuslikku pole, kuna orjusest rääkimine luuakse vastandite kaudu: orjus
VS vabadus, mis loob ilukirjanduses ja ka ajalookirjanduses orjusest rääkimise konteksti, st orjust
hinnatakse kunagise vabaduse foonil. Seega tähendab see iseolemise kaotust.
Kui loosungliku luule kõrvale jätta, siis J. Liivi luules säilib tume, suruv ja negatiivne orjaaeg. Kui ta
räägib olevikust või minevikust, siis kõlab selles jutus alati hoiatavana kaasa ka minevik tumeda
kuminaga. Orjus ei kao rahva kogemustest. Kujutamisruum luuakse lihtsa vastandusega.
Kehalisus, kehalisuse ja orjuse suhtes on silmatorkavaim kehalise karistuse teema – sellega
viiakse täide valitseja õigus. Kehalise karistamise puhul on mitu elementi. Üheks neist on kepi
annaabi.ee 
