Tänapäeva Eesti - kirjand
.
Kuidas lähendada meie suurimat vähemust ja jõuda teineteisemõistmiseni, kui ajalooliselt on
meie suurimaks vaenlaseks olnud naaber teiselpool Peipsit?
Mind kurvastab, et paljude eestlaste jaoks on venelased ,,tiblad" ja vastupidi eestlased
fasistid; kurvastab, et juba lasteaias algab ,,sõda" eestlaste ja venelaste vahel. Keegi ei saa
kasu vastastikusest vaenust ja eelarvamustest ning sellest, et ~ neljandik Eesti elanikkonnast
tunneb ennast põlisrahva vaenlasena.
Mis kasu on loosungeist ,,Putin ootab" ja ,,kui ei meeldi, mingu koju tagasi", kui me kõik
tegelikult mõistame, et suuremat sellesuunalist muutust toimuma ei hakka kahjuks on
tõenäolisem hoopis inimkapitali läänesuunaline liikumine. Noored venelased lahkuvad
samamoodi nagu eestlasedki ja sellest on kahju ajupotentsiaal jääb kasutamata.
Kas olekski võimalik teineteisemõistmine, kui poliitilisel tasandil käib pidev vastandamine?