Armeenlased ja Eesti
Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas
armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli
rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja
kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn.
Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia
Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina.
Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud
armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus
moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia
kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna
kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi
kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on