Kui lätlased asutasid 1915 oma rahvusväeosad Vene sõjaväe koosseisus, siis kerkis see küsimus üles ka Eestis. JV oli rahvusväeosade loomise vastu, leides, et tõenäoliselt paiskab Vene väejuhatus "tuhnaad" kõige verisematesse lahingutesse. Läti küttide traagiline saatus kinnitas, et tal oli õigus. JV vastuseisu tõttu jäid rahvusväeosad sel ajal loomata. Isevalitsuse kokkuvarisemise järel pani JV advokaadiameti maha ja pühendas end täielikult poliitikale, hakkas Aleksander Looringu sõnul kogu eesti rahva advokaadiks. Tema panus eesti iseseisvusesse: Juunis 1917 valiti JV Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse, kus ta juulist novembrini oli noorem abiesimees. Maanõukogu esindajana viibis JV Petrogradis ülevenemaalisel nn. demokraatlikul nõupidamisel, kus ta lõplikult kaotas usu suurvene demokraatiasse. "Venemaa on haige, haige surmani." Nii resümeeris JV oma muljeid.
vallategelastele saadetud. Looring võtnud uurida Jüri Vilmsi eluteed, kes ta kangelane. 1940 Looring, kes uudsete tegevustega tegeles, tõmmati Nõukogude TÜ õppetegevusse. Nõukogude poolt rajama revolutsiooni muuseumi. Looring selle loomisse ja sai punase pitseri külge.. 1941 sakslaste tulles kuulutati Looring tagaotsitavaks ja vahistati, 1942 algul lasti maha, mis siis, et rida kolleege tema eest välja astusid. Jaan Kross ,,Tabamatu" paralleele. J. Vilmi ja Looringu saatuste uurimine, prototüübiks raamatu uurijale. Mihkel Martna, Mihkel Aitsoo, Looring tegelenud 1905. aastaga. Linnaajaloo uurimine Üpris episoodiliselt baltisaksa historiograafias. Narva ja Tallinna kohta just. Sündis interdistsiplinaarne uurimus Tartu kohta, eesti majandusgeograafia korüfee Edgar Kant, Tartu linnaruumi ja tagamaade seoste väljatoomine. Peeter Tarvel lõi kaasa, kirjutas 18. sajandi käsitluse ja Hans Kruus 19. sjaandist kuni 20. sajandi alguseni.
annaabi.ee 
