Aristotelese loogika
niivõrd loogika kui teaduse rajaja, kuivõrd loogika kui õige mõtlemisoskuse või- kunsti
avastaja!
9
5. LOOGIKA PÕHJENDAMINE
Kreeka intellekt oli lakooniline ja distsiplineerimata, seni kui Aristotelese ranged reeglid lõid
käepärase meetodi mõtlemise ja läbikasutamiseks ja korrigeerimiseks. Isegi Plaron oli
valitsematu ja korratu hing. Liiga sageli sattus ta müüdi pilvedesse, liiga rikkalikult laskis ta
ilu loorida tõe nägu. Aristoteles ise, rikkus tihti oma reeglei; kuid sealjuures oli ta mineviku
saadus, mitte selle tuleviku oma, mida tahtis ehitada ta mõte. Kreekamaa poliitiline ja
majanduslik langus tõi endaga kaasa helleenliku vaimu ja iseloomu nõrgenemise pärast
Aristotelest; kuid kui barbaarse pimeduse aastatuhande järel uus rass leidis jälle vaba aega ja
jõudu spekulatsiooniks, muttus Aristotelese loogika Organon Boethiuse tõlkes keskaegsele
mõtlemisele toitvaks pinnaseks