Arhitektuuriajaloo referaat
Aula on kõrge peegelvõlvlaega saal.
Põhiplaanis ligilähedaselt kuldlõikelise proportsiooniga, üle 300m2 suurune ruum haarab enda
alla kogu hoone keskosa keskrisaliidi laiuselt. Aula arhitektuurseks eeskujuks on katustega
sammastatud keskõu peristüül. Saali neljast küljest ümbritsevat sammasõrud kannab 28
joonia motiividel puidust sammast. Seinu liigendavad 20 pjedestaaliga kannelüüridega
pilastrid, mille joonia stiilis kapiteelidele on lisatud loorberivanikud. Siinkohal pilastrid
kannavad ainult arhitraavi, talastik on poolik, friis ja karniis puuduvad. Algselt lähtus saali
planeering ruumi ristteljest: trepikojapoolse külje keskel oli kaks kateedrit, mida amfiteatrina
ümbritsesid tooliread. Omaaegset ruumikeset rõhutab ka rõdubarjääri rikkalikum kujundus.17
1856-1858. aastatel ehitati peahoone tagaküljele kaks kahekorruselist tiibhoonet, mis
1870ndatel aastatel ühendati vahekoridoride abil peahoonega. Vasakpoolsesse tiiba kolis