Harilik vaher
karistus, sageli surmanuhtlus või pagendus. Kui kord Turullius, üks Antoniuse väepealikuid, oli
Asklepiose pühas hiies hulgaliselt puid maha võtnud, et laevaehituseks materjali saada, ilmus
äkitselt kohale Caesari sõjasalk, vangistas ta ja talle määratud surmanuhtlus viidi samas täide.
Ka kreeklased uskusid, et inimesed võivad pärast oma surma puus edasi elada. Jumalad lasid end
teatud pühades puudes austada (näit. Apollon loorberipuus) ja kehastusid nendes. Jumalate poolt
armastatud inimene võidi pärast surma sellisesse puusse vastu võtta – rõõmuks jumalale ja
igaveseks olemiseks inimesele. Nii muudeti Philemon ja Baukis tammeks (Zeusi puu) ja pärnaks
(Hermese puu), kuna mõlemaid jumalaid oli varem vanakeste kodus võõrustatud. Aphrodite andis
oma armastatud preestrinnale Myrrhale, kes tema isast rase oli mürripuu kuju, ja sellena sünnitas ta
ilusa Adonise
annaabi.ee 
