Soome lahe rannikumadalik
(angervaksa- ja karusambla-mustika-) kaasikud ja segametsad (Lõhmus 1984 ref Arold 2005).
Lammimetsi leidub peamiselt lepikutena kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres.
Rannikumoodustiste läheduses ning suuremate soode ääres leidub ka soostunud ja soometsi
(Linkrus 1998) Klindi jalamile moodustunud paetükkidest rusunõlvadele, mida niisutavad
lubjarikkad allikaveed, on omapärane laialeheline pangamets (Arold 2005). Paekaldal asuvate
hõreda taimestikuga loopealsetega võrreldes on pangametsad väga lopsaka taimestikuga
(Aaloe, Miidel 1967). Tegemist on haruldase lopsaka salumetsa kooslusega, kus leidub pärna,
vahtrat, saart, jalakat, sangleppa, haaba, remmelgat, toomingat, pihlakat ning vahel ka kuuske
ja tamme. Kallaku pinnal kasvavatele puudele on iseloomulikud omapärased tõusvad tüved
ning lopsakas ja liigirohke alustaimestik, kus kasvab palju sõnajalgu (Linkrus 1998). Linkrus
annaabi.ee 
