Tõlketeooria
mille kohta arvatakse, et suuresti see ei sõltu üksikute keelte loomusest. Keeltel on
grammatikad, mis eelduste kohaselt on ainult kokkuleppelise ja ühiskondliku õigsuse normid,
kuid arvatakse, et keele kasutamist ei juhi niivõrd need, vaid õige, mõistuspärane või arukas
MÕTLEMINE.
Selle vaateviisi järgi ei sõltu MÕTE grammatikast, vaid loogika- või mõistuseseadustest,
mis eeldatavalt peavad olema ühised universumi kõikidele vaatlejatele- kirjeldamaks
universumi looogilist põhiprintsiipi, mille võivad sõltumatult "leida" kõik arukad vaatlejad,
ükskõik kas nad kõnelevad hiina või tokto keelt.
Loomupärane loogika arvab, et eri keeled on põhimõtteliselt rööpsed meetodid
väljendamaks ühte-ja-sedasama mõtlemise loogilist põhiprintsiipi, ning et seepärast erinevad
nad tõesti vaid pisiasjus, mis võivad paista tähtsana ainult seetõttu, et neid vaadeldakse
lähedalt.
Loomupärane loogika sisaldab kahte eksikjäreldust
annaabi.ee 
