Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
Kasutusele tulid sajandi lõpus ka viljapeksumasinad. Suurenev
tarbimine ei suutnud sammu pidada majandusliku kandevõimega ning 18. sajandi
lõpukümnenditele langeb ka esimene tõeline mõisate pankrotistumise laine. Ühe abinõuna
kasutati luksuspiiranguid. Koos levivate valgustusideedega tõstatus küsimus kogu siinse
majandusssüsteemi otstarbekusest, avades tee agraarreformide ajastule. Kogu mõisamajandus
oli rajatud suhteliselt madalalt hinnatud talupoegade teotööle ja loonusandamitele. Koos
mõisapõldude suurenemisega kasvas talupoegadelt nõutava teotöö suurus.
Talumajapidamiseski oli kesksel kohal teraviljakasvatus, lisaks kasvatati hernest, kapsast,
3
Eesti 18. sajandil
uba, kanepit, lina ja naerist. Kartul oli pigem delikatess. Põlluharimine toimus
kolmeväljasüsteemis ning põllud olid jagatud nöörimaadesse. Veel 18. sajandi lõpuni oli
annaabi.ee 
