Algloomad e. protistid
väike vegetatiivne vorm suureks vegetatiivseks vormiks, kinnitub sooleseinale ning
hakkab tootma valke lammutavaid ensüüme, mis tekitavad soolehaavandeid.
Seejärel tungivad amööbid limaskesta, võivad sattuda verekappillaaridesse ning
kanduda siseelunditesse kus põhjustavad põletikukoldeid. Suure vormi rakud
toituvad punastest verelibledest.
Viburloomad - Tänu viburitele suudavad kiirelt liikuda, toituda. Vibureid 1-8 või
rohkem. Viburloomad jagatakse taimviburloomadeks ja loomviburloomadeks.
Taimviburloomad kloroplastidega algloomad, tuntuim esindaja roheline
silmviburlane.
Loomviburloomad kloroplastid puuduvad, tuntumaid esindajaid parasiit lamblia.
Elutseb inimse kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapiteedes, põhjustab haigust
lamblioos. Inimene nakatub lamblia tsüstide abil, mis võib leiduda puu-ja juurviljal,
keetmata vees ja pesemata kätel. Parasiidid kahjustavad soolestiku limaskesta,
häirivad seedetegevust ja pärsivad soole imendumisfunktsiooni