Algloomade tähtsus: Looduses-tähtsad aineringe mõjutajad nad on veekogude seisundi indikaatorid. Inimese elus-heitvete puhastamiseks on nad vajalikud. Düsenteeria amööb: inimene nakatun tsüsti abil,väike toitub jämesoole valendikus soolesisust, ei tekita olulist kahju. Suured tekitavad veritsevaid soolehaavandeid, teistes siseelundites võivad põhjustada põletikukoldeid. Trihhomoonas on ülemaailmase levikuga parasiitne loomviburloom põhjustab trihhomonoosi, kahjustab kuse- ja suguteedes epiteel kudet.
elutseb: kaksteistsõrmiksooles, peensooles, sapiteedes (harvem) levib: pesemata juur-ja puuviljadega, keetmata vee, pesemata kätega põhjustab: haigust nim. Lamblioos. Kahjustab soolestiku limaskesta, põhjustab häireid seedetegevuses ja soole imendusfunktsiooni rikkeid. Väljakujunenud lamblioos tekitab ka kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustusi. 8) TRIHHOMOONAS def. Inimese parasiit, loomviburloom elutseb: kuse- ja suguteedes levib: sugulisel teel põhjustab: kahjustusi epiteelkoes 9) KOLI PUSARAKE e. Käärsoolebalantiid def. Inimese ja imetajate parasiit, ripsloom elutseb: jämesooles (Eestis levinud peamiselt kodusigadel) põhjustab: haigestunud peremeesorganismi soole seinale kinnitudes söövitab ensüümidega rakuvaheainet ja põhjustab haavandeid. 10) TOKSOPLASMOOS def
Elutseb inimse kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapiteedes, põhjustab haigust lamblioos. Inimene nakatub lamblia tsüstide abil, mis võib leiduda puu-ja juurviljal, keetmata vees ja pesemata kätel. Parasiidid kahjustavad soolestiku limaskesta, häirivad seedetegevust ja pärsivad soole imendumisfunktsiooni. Väljakujunenud lamblioosi puhul võivad inimesel tekkida kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustused. Trihhomoonas ülemaailmse levikuga parasiitne loomviburloom. Elutseb kuse-ja suguteedes, kahjustab epiteelkudet ning põhjustab haigust trihhomonoos. Levib suguhaigusena. Niisketel pindadel näiteks käterätil võib elus püsida 1-2 tundi. Ripsloomad Rohkearvuline algloomade hõimkond, üle 3000 liigi. Kõige keerulisema ehitusega algloomad, elavad mageveekogudes ja niiskes pinnas. Liiguvad ripsmete abil, ripsmed liiguvad faasides mis tagavad lainetuse. Ripsloomadel kaks erineva talitusega ruuma, suurem kontrollib raku elutalitlust,
annaabi.ee 
