"loomutunnused" - 1 õppematerjal

R. Descartes. Meditatsioonid

see keegi, keda eksitatakse. Järgmine küsimus, mille Descartes püstitab on tema meditatsiooni üks tähtsamaid küsimusi, võtmeküsimus: kes see mina on, kes minuna on juba paratamatult olemas? Descartes arutleb ja kahtleb kõiges, nii nagu tema meditatsiooni metoodika ette näeb: Kas ma olen inimene? Ja kui olen, siis mis see inimene on? Kas lihtsalt mõistusega loom või midagi enamat? Millised on need inimesele ainuomased ja kaheldamatud loomutunnused, milles me võime kindlad olla? Eeldades, et kõik võib-olla meelepete ja kellegi kõrgema poolne eksitamine, jõuab Descartes siiski loogilise ja õige tunnuseni, milles ei saa kahelda ­ see on mõtlemine. Peale pikka arutelu iseendaga on Descartes jõudnud kahe kindla teadmiseni, milles ei saa kahelda: ma olen olemas ja ma mõtlen. Descartes tõdeb: ,,Nüüd ei tunnista ma midagi muud kui ainult seda, mis on paratamatult tõde - olen rangelt võttes üksnes mõtlev asi".