Klassikaline saksa filosoofia
„Tühi ruum“ on tähendus tühi; kõik tähendused tulevad
kogemusest.
Prg. 60.
Teoloogiline maailmakäsitlus – kõik, mis asub looduses, peab algselt olema määratud mingi
kasuliku eesmärgi tarvis. Oleks irratsionaalne kui mõistusel poleks funktsiooni.
Juba varem tõi välja 3 erinevat käsitlust: teadus teoreetiline, antropoloogiline,
epistemoloogiline-transtsendentaalne. Lisaks metafüüsikaline käsitlus veel: antropoloogiline
käsitlus – seostakse suhtesse inimloomusega ja loomusunniga. Ehk inimmõistuses on ikka
midagi, miks pole metafüüsikat ära eiratud – loomusund nende asjadele peale mõelda.
Kogemus ei suuda inimloomust rahuldada (antropoloogiliselt). Kogemuseraames on mõistetel
tähendus. Loomusund minna kogemusest kaugemale. Miks? Lk 142. Asi on selles, et: kui
jääda kogemuse piiridesse, siis ei saa moraali; kogemusest ei saa võtta moraaliprintsiipe ja
mõistuslik olend vajab moraali. Teaduslikus maailmapildis pole moraalile kohta. Lahendus on
annaabi.ee 
