Platoni poliitiline õpetus
sobivaim. Seega ksitleb tema petus iglasest polis`est ksimust, milline
viks olla phjendatud rollide jaotus hiskonda moodustavate indiviidide
vahel? Sellele ksimusele vastates lhtub ta inimeste vimekuste loomuprase
erinevuse eeldusest.
Loomuprase vimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme rhma:
suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal sakas
hingejagu ja vikseimal osal mistuslik hingejagu. Oleks loomuprane kui
inimene teostaks hiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on snniprased
eeldused, nii et igaks tegeleks talle loomuomase valdkonnaga, ja seega mitte
paljuga, vaid millegi hega, mille kaudu ka linn (hiskond) saaks htseks.
Inimesed, keda iseloomustab ihade domineerimine, peaksid olema hivatud
sellega, et toota ihadest vljakasvavate soovide ja vajaduste rahuldamiseks
tarvilikku. Need, kelles domineerib sakas hingejagu, on sobilikumad sjalis-