POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
Selles koondatakse
läbiuuritud empiiriline materjal, riikide kirjeldused, kuude põhitüüpi, kõige lõpuks esitab
Aristoteles oma õpetuse parimast polisest. Polisè olemus (sügavaim tunnus) on inimeste
kooseluline lävimine ja tegutsemine parima võimaliku olemasolu, eluviisi, eudaimonia,
eesmärgil. Riigi eesmärgiks, telos`eks, on niisiis luua tingimused ja aidata kaasa inimeste
õnnelikkuse püüdlustele neis vooruslikkuse kasvatamise läbi. Polis on ,,loomupoolsem ja
algsem kui üksik." Aristotelese käsitus ühiskonnast-riigist on samuti holistlik nagu Platonilgi.
Üksikinimesel tuleb endale ühiskonnas loomupärane koht leida. Indiviid ei vastandu
ühiskonnale, indiviid käsitab end sotsiaalse olendina, ta kehtestab ennast ühiskondliku
praxise kaudu.
Inimestevahelist ühiselu ja koostegutsemist vaatleb Aristoteles teleoloogilise protsessina,
mille telos`t püütakse saavutada ühiselu erinevates vormides. Ühiskonna jagamatuks