Eesti uusaeg (1710-1900)
1833. aastal lõpetab Tartu Ülikooli meditsiini alal. Tema edaspidine elukutse tegevus
oli seotud arstiks olemisega. Tegutses Võrus. Seal olles toodab ka suurema osa oma
kirjanduslikust loomingust. Tartus õppides kujueb tema maailmavaade, mis oli
ratsionalistlik, valgustuslik, humanistlik. Progressiivne mees oma ajal. Iseloom oli
kahel mehel täiesti erinev. Faehlmann oli närviline tegutseja, aktiivne kõikides oma
ettevõtmistes, püüdis paljude asjadega korraga tegeleda. Kreutzwald oma
loomuomadustelt oli passiivsem, tagasihoidlikum. Tal puudus vajadus end
avalikkusele suuliselt teatavaks teha. Oli edukam kirjalikul moel, tema pühendumus
kirjatöödele oli Faehlmannist suurem. Tegemist oli professionaalse autoriga.
Kreutzwaldist kujuneb ka see mees, kes saab sillaks eelärkamisajast
pärisärkamisaega. Kreutzwald kasutas esimesena järjekindlalt Põhja-Eesti keelt,
normeerituna. Oli uue kirjaviisi propageerija. Tema väljaandes ,,Maailm ja mõnda,
annaabi.ee 
