„ Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid“
vajavad teda enda elushoidmiseks. Kui see vajadus katkeb siis kaob ka loomulik side nende
vahel. See kõikidele ühtviisi omane vabadus tuleneb inimloomusest. Inimese esimene seadus
nõuab hoolitsemist enese alalhoiu eest ja tema esmased mured on need, mis puudutavad teda
ennast. Kui inimene jõuab täisikka hakkab ta ise otsutama oma elatusvahendite üle. Nagu
karjane on loomult üle om akarjast, nii on ka inimeste karjased ehk juhid loomulit kõrgemad
kui nende rahvad. Sel moel arutles keiser Caligula, osates sellest analoogiast piisavalt hästi
järeldada, et kuningad on jumalad ja rahvad on loomad.Kuna ühelgi inimesel ei ole teise
endasarnase üleloomulikku võimu ja kuna jõud ei loo mingit õigust, siis jääb üle vaid
järeldada, et kogu seaduslik võim inimeste seas tugineb kokkulepetele. Inimene kes hakkab
teise orjaks, ei anna, vaid müüb end- vähemalt oma ülalpidamise eest. Võib julgelt väita, et