Eesti Vabariigi (1918-1940) olulised saavutused ja mõju hilisemale ajaloole
eelnõu, pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida, milleni veel pole
jõutud.
Äsja iseseisvunud Eesti Vabariigis tuli hakata korda looma. Asutava Kogu valimised toimusid
juba Vabadussõja ajal aprillikuus 1919. Asutava Kogu ülesanne oli põhiseaduse koostamine.
Esimese asjana võeti vastu maareform (oktoober 1919). Maareformi eesmärgiks oli
maaomandisuhete tasakaalustamine ning väiketalunike eemalhoidmine kommunismist ja
loomulilkult ka baltisakslaste võimu piiramine. Reformi käigus sundvõõrandati kogu mõisate
ja kirikute omandis olnud maa riigile. 1926. aastal otsustatisundvõõrandatud maade eest
maksta hüvitist. Sundvõõrandatud maadest sai talupoegadele ligi 55 000 talu. Ka
taasiseseisvunud Eestis viidi 1991. aastal ellu maareform. Maareformiga sooviti taastada
sarnane õiguslik olukord, mis oli 1940. a seisuga. Endise olukorra üks-ühele taastamine
polnud aga võimalik, sest 50 aastaga on nii mõndagi muutunud
annaabi.ee 
