Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes
nimel - kuid on olemas "möistuse kavalus", mis kujutletavatest eesmärkidest körgemal toimib
ajaloolist paratamatust teostades. On selge, et siin on suur vastuolu Hegeli ja kanti öpetuse
vahel. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim. Ka romantikutel kujuneb teistsugune
arusaam üksiku ja ajaloo suhetest. Herderi jaoks kehastab näiteks iga rahvas Jumala mingit
erilist külge. Hegeli jaoks on indiviidid, rahvad, ajastud vaid paratamatud ajaloolise protsessi
staadiumid. Loomuliku7lt hädavajalikud! Üksikud ja rahvad astuvad ajalukku ja annavad
maailmaajaloo valitsemise kepi edasi, kui nende aeg täis saab. Sellel silmapilgul aga kui nad
esileastuvad ja toimivad, on nad sellised, nagu antud ajaloolisele silmapilgule see omane on.
Kuna ajalugu on objektiivse vaimu eneseväljendus, siis on see, mis teatud ajaks on saanud
ajalooliseks, sel silmapilgul hädavajalik ja samas ka "möistlik", nimelt maailmaajaloolisele