H. Berlioz, G. Bizet
jätkas Rooma preemiaga seotud kohustuste(komponeerimine) täitmist. 1863.a esietendus
Pariisi Theatre-Lyrique'is Bizet ooper ,,Pärlipüüdjad", mis võeti üsna jahedalt vastu, kuid
millest sai esimene teos, mis on säilitanud koha ka tänapäeva teatrite mängukavades.
Järgnevad aastad teenis Bizet leiba klaverisaatjana(tema noodist lugemise oskus oli
fenomenaalne), teiste heliloojate teoste arranzeerimisega ning andis klaveritunde. 1868.a tõi
heliloojale hulganisti kaasa loomuingulisi ebaõnnestumisi ja teravat kriitikat. Kui 1870.a
puhkes Prantsuse-Preisi sõda, pani ka Bizet end kirja rahvuskaarti, ehkki Rooma preemia
võitjana oli sõjaväest vabastatud. Ta tunnetas sõjakoledusi teravamalt kui paljud tema
kaasmaalased ja see realistlik elutunnetus avaldus ka tema loomingus. 1875.a esietendunud
ooperit ,,Carmen" tabas samuti vihane kriitika, mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni.
Bizet suri südameataki tagajärjel 1875.a suvel.
LOOMING