Botaanika (süstemaatika)
või nõrga juurega. Kaks olulisemat perekonda: perek vesihernes ja perek võipätakas. Eestis 3
vesiherne liiki: harilik vesihernes. Eestis esineb kahte liiki võipätakaid: harilik võipätakas ja
alpi võipätakas.
* Mailaselistele väga lähedane selts, kuid kujutab veelgi edasiarenenumat ja
spetsialiseerunumat haru. Õied sügomorfsed, kahehuulelised ja kannusega, tolmukaid kaks. 2
viljalehte. Vili hulgaseemneline kupar (Eestis levinud liikidel) või üheseemneline sulgvili.
* Loomtoitumine perek vesihernes: osa lehti on muundunud lõksudeks. Põieke on läbipaistev
moodustis. Ava sulgeb õrn ainult sissepoole avaneb klapp. Plankteri põrkumisel vastu klappi
avaneb see kohe ja sulgub jälle elastelt. Sissesattunud organism jääb ,,vangi", kuni sureb. Saagi
keemiline omastamine toimub läbi põiekeste siseseina.
* Loomtoitumine perek võipätakas (sootaimed): lehed on pealmiselt pinnalt näärmelised ja
kleepuvalt limased