Kordamisküsimused üldökoloogias
N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite
ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglates. Nt mäletsejad nagu
veised, putukad nagu termiidid, vihmaussid.
Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C:N on madal.
Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained.
Taimtoidulistel on probleeme seedimisega, loomtoidulisel mitte. Viimased peavad aga tegema pingutusi
toidu leidmiseks ja püüdmiseks (toit puikleb ärasöömise vastu).
15.Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus?
Taime söödavus sõltub tema C:N suhtest (ligniin nt.) ja mürgisusest. Organismidel on kujunenud
füüsilised, keemilised, ehituslikud ja käitumuslikud kaitsemehhanismid ärasöömise vältimiseks. Nt tugev
kivisrakkudega kest seemne ümber, mürgised ja ülised kaitseained lehtedel ja viljakestadel, ogad,
astlad ja karvad
annaabi.ee 
