Eesti kunst 1918-1940
Aleksander Krims, Roman Haavamägi ja Välko Tuul. Alfred Vaga nimetab oma 1923. aastal
avaldatud artiklis vikerlaseks ka Paul Liivaku, keda tegelikult hakatakse arvustustes
märkima alles 1920. aastal. 1917-18 oli ta veel Riigi Kunsttööstuskooli õpilane, mis polnud
loomulikult ühingu tegevustest osavõtmiseks mingiks takistuseks.
Vikerlaga seotud dokumente pole palju. Nad ei jätnud endast maha mingit programmi, ainult
ajalehes ilmunud ühingu loomisteates jõudsid nad lühidalt oma tõekspidamisi selgitada.
Võimalikke vihjeid saab välja lugeda ka Välko Tuule surmateatest. Peamine, mis kõlama
jääb on „kunst kunsti pärast“ ja sarnasuse, kuid mitte samasuse rõhutamine „Noor Eestiga“.
Hugo Raudsepp on neid seostanud pigem „Siuruga“. Vikerlased pidasid tähtsaks kõike
sisemusest tulvavat, loomulikku ja vähem või rohkem rahvuslikku. Ilmselt olid tollajal veel
annaabi.ee 
