Konrad Mägi
elusümboliks või -kujundiks
mustlaslik, vaba rännurahva eluviis, millele vihjab loominguski mitu mustlaste
portreed.
On säilinud katkeid Mäe ilmselt ulatuslikust kirjavahetusest, mis valgustavad pigem
inimest ja olusid kui kunstnikku. Küllap ei olnud ta teoretiseerija, ta mõtles värvides,
vormides ning püüdis enndast nende kaudu väljendada. Temas kees otse haigluseni
küündiv kunstniku-rahutus ja füsioloogiliseks tarviduseks kujunenud loomistahe, on
Alfred Vaga iseloomustanud. Nii näemegi teda ennast kõige enam ta piltides
(maastikes, portreedes, lillemaalides). Mälestusteski korduv rõhutus, et Mägi oli küll
huvitav, kõigis kultuurielu avaldusis avara silmaringiga ja elav vestleja, aga ei
armastanud kunsti ja oma tööde üle filosofeerida. Ta oskas ühendada vastandeid -
töösid ja huvisid, mõistust ja tundeid, korda ja seiklust. Ta oli nii materialist kui
romantiline poeet