Kraniomeetria enne Darwinit ja Broca ajal
6
uurimistöö meetoditest, mis ta oli välja töötanud teiste ja varasemate uurimuste kontekstis.
Tal oli eelsoodumus võtta omaks polügenism, sest ta uskus, et liigid loodi oma kindlates
kohtades ja tavaliselt ei rännanud nad neist kuigi kaugele. Seega kui võtta inimene, kes on
jagunenud suhteliselt eraldiseisvateks geograafilisteks rassideks, tuvastas ta mitu erinevat
liiki, mis igaüks loodi oma loomiskeskuses. (Gould, 2001).
Gould arvab aga, et Agassiz tõmmati polügenismi poole siiski sellepärast, et Ameerikas
puutus ta kokku mustanahalistega ja tema polügenistidest kolleegid ilmselt veensid mehel üle
minna ühelt uskumuselt teisele. (Gould, 2001).
Raamatu autor kirjeldab Agassize argumente polügenismist. Polügenismi teooria ei kujuta
endast rünnakut inimkonna ühtsuse piiblidoktriini vastu. Inimesi seob ühine vormiline
struktuur ja solidaarsustunne, kuigi rassid loodi eri liikidena