Betti Alver
kodumaatust ia inimlikku väärdumust. Autori hinnang tegelasele on
isegi karmim kui algvariandis -- poeemi lõpust on ära jäetud romantiline
kontrast. 1932. aasta Oleander päästis toma enda käsul hukatud poja
kesköösel, kellegi nägemata, poomisnöörist ja heitis ta surnukeha halastavalt
merre. Lõppvariandi Oleander («Ise nagu meri, / mere kale kivi»)
seda ei tee.
Kirjanik peab olema halastamatu ses mõttes, et ta ei säästa midagi (esmajoones
mitte iseennast) ega summuta oma loomisimpulsse traditsiooni, päevanõuete ega
mugavuse pärast. Ta on ühtlasi arst ja patsient. Ta haiguslugu (iseenese sisemiste
konfliktide jälgimine ja sõnastamine kirjanduslikus vormis) võib põhjustada õigeid
diagnoose ja otsekohest ravi. Teoseid, mis meid üllatavad oma algupärase
elulisusega, suudavad anda vaid need, kes ühendavad eneses kõige
vastandlikumaid elemente. Pole tingimata vajalik alati jõuda sünteesini. Tähtis on