Looming kui paratamatus
sellega kokku puutuvad . Samuti on lõpp-tulemus juba väga mõjuv põhjus
autorile endale, kes ainuüksi loomise protsessi läbi saab sellest kasu. See
on teine põhjus: puhtalt loomise protsess arendab inimest, olenemata
lõpptulemuse õnnestumisest või nurjumisest.
Kuid miks ikkagi inimene peab tegelema loominguga? Põhjus ei seisne
ainult lõpptulemuses endas, selle taga peitub midagi suuremat. Miks on
nii, et mõnel konkreetsel indiviidil on see vajadus igapäevane, teisel ei teki
loomisevajadust mitte kunagi? Kirjanik Rainer Maria Rilke on vastanud
sellele küsimusele ühes kirjas noorele kirjanikule, kes saatis luuletajale-
loomingut ja palus seda hinnata. „Mitte keegi ei saa Teile nõu anda, Teid
aidata, mitte keegi. On ainult üksainus abinõu. Minge iseendasse. Uurige
põhjust, mis paneb Teid kirjutama; vaadake järele, kas see on ajanud
juured Teie südame sügavaimasse soppi, tunnistage endale, kas Te
sureksite, kui Teil kirjutamine ära keelataks