Näidend "Fausti" põhjalik analüüs
nende kaudu siis ka järglastele, et sajandeid elada.
2. „Proloog taevas“ on võti kõige järgneva mõistmiseks.
Milline on Issanda ja Mefistofelese suhtumine inimesesse ja Faustisse?
Teises sissejuhatuses („Proloog taevas“) seisab meie ees jumal, peainglid ja Mefistofeles.
Allegoorilises pildis ülistab Goethe igavest materiaalset maailma, laulab hümni suurele emale
– loodusele. Miski ei püsi paigal, kõik liigub ja muutub.
Maailma loomiselt pöörab luuletaja oma pilgu inimesele. Mis on inimene selles
hirmuäratavas loodusjõudude meres? Ta on armetu, õnnetu ja kannatab igavesti. Ta elaks
paremini, kui talle poleks antud mõistust. Nii arutab eituse ning kahtluse vaim Mefistofeles.
Kuid Jumal ei jaga sugugi neid mõtteid. Ta on täis usku inimjõusse, ta ülistab mõistust ja
inimese alalist püüdlust tõele ning seetõttu ütlebki ta: „Kui sihitult ta teenibki mind praegu, ta
peagi selgusesse saama peab.“