Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
seeduvus vastab etalonväärtusele ka õitsemisel (tabel 2).
Katseandmetel on positiivne seos I niite KA saagi ja
neutraalkiu (NDF) vahel (r=0,60, r=0,64, r=0,77, P<0,01 vastavalt
lutsern, punane ristik, kõrrelised). I niites langeb kõrreliste ja
lutserni seeduvus küpsusega kiiremini kui punasel ristikul ja
karjamaa raiheinal.
Tabel 2. Liblikõieliste ja kõrreliste seeduva KA saak t/ha (SKA)
ja seeduvus (S%)
Liik Kõrsumine/ Loomisalgus/ Loomine/
varsumine nuppumine õitsemine
SKA S% SKA S% SKA S%
Timut 2,50 65 3,22 64 4,02 62
Harilik aruhein 1,88 67 3,01 65 3,79 64
Karjam raihein 2,44 69 3,19 67 4,10 66
Lutsern 3,02 68 3,31 66 4,47 64
Pun. ristik 2,44 70 2,75 67 3,75 66
annaabi.ee 
