Leonardo da Vinci
ning jälgisid, et säilitataks teatud tase. Peagi sai Leonardo Firenzes oma ateljee.
20. eluaastates oli ta oma pikkade lehvivate heledate juuste ja säravsiniste silmadega
nägus noormees. Oma välimusele pööras ta suurt tähelepanu. Leonardo armastas loomi
ning ratsutas hästi. Ta oli ka taimetoitlane, mis oli tol ajal ebatavaline. Leonardo oli
populaarne, teda tunti naljahamba ja andeka muusikuna. Kui samas oli ta üpris üksildane
inimene, kes pühendas kogu oma energia loominule. Ta ei abilellunud kunagi.
Leonardo andis väga osavalt edasi inimkeha plastilisust ja ruumilisust. Selleks kasutas ta
näole, kätele-jalagdele ning rõivastele langevat valgust ja varju. Leonardo nägi, et selleks
sobivad just õlivärvid, kuna need võimaldavad kunstnikul luua rikkalikes toonides
värvikihte. Leonardo maalis hulga pilte, mis kujutavad Neitsi Maarjat Jeesusega.
Leonardo oli just Firenzes maalikunstnikuna kuulsaks saamas, kui ta 1482. aastal otsustas
asuda tööle Milanosse