esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". ,,Vürst Gabrieli" tuntakse tänapäevale eeskätt kui filmi ,,Viimne reliikvia" alusteost. Kõige viljakam ajaloolise proosa autor oli Andres Saal, põneva elukäiguga mees, kes elas pikka aega Jaava saarel ja suri Californias. Oma menukamad teosed kirjutas ta veel kodumaal elades. Tema loominugust on ajaproovile kõige paremini vastu pidanud jutustused ,,Aita", ,,Leili" ja ,,Vambola".triloogia, mis kujutab eestlaste ka liivlaste alistamist 13.sajandil. Realism eesti kirjanduses. Õieti oli kogu eesti kirjandus 19.sajandil, kuni 18801890.aastateni, olnud romantilineselles mõttes, et kujutati eeskätt soovitavat, mitte tegelikkust. Kirjutati, kuidas kunagi oli, ja hoopis vähem elust oma kaasajal. Suurtes Euroopa kirjandustes oli alates 19.sajandi keskpaigast levinud realism
Bach hakkas taas uut, stabiilsemat töökohta otsima. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas AnhaltKötcheni printsi Leopoldi õuekapellmeistrina. Prints Leopold hindast tema annet, maksis talle hästi ning andis muusika loomiseks ning esitamiseks märkimisväärse vabadue. Kuna prints oli aga kalvisnist, ei tohtinud Bach mängida ja luua orelimuusikat, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri ja klavessiinimuusikale. Enamus selle aja Bachi loominugust oli ilmalik. 1720. aastal, kui Johann Sebastian oli prints Leopoldiga välismaal, suri äkitselt Bachi naine. Poolteist aastat hiljem kohtus ta Anna Magdalena Wilckega, noore andeka sopraniga, kes esines Kötcheni õukonnas. Nad abiellusid 1721. aastal. Kuigi Anna Magdalena oli Bachist 17 aastat noorem, olid nad õnnelikult abielus ning said veel 13 last. Gottfried Heinrichist, Johann Christoph Friedrichist ja Johann Christianist said olulised muusikud