Rüütlikultuur- ja kirjandus
Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu.
Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused.
Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus
tekkisid uued rüütliluule keskused.
Truväärid
XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus
luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks
loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on
rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile. Truvääride esimesed romaanid olid
kroonikalaadsed, esivanematest, sõjakäikudest, antiiksetest pärimustest, Trooja sõjast,
antiikaja valitsejatest ja Aleksander Suurest. Tuntumaiks rüütliromaaniks on nn kuningas
Arturi romanid (ümarlauarüütlite romaanid). Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis
kõlasid õukondades.
Uuendused