Noorukiiga
Noorukiiga (nimetatud ka vanemaks koolieaks) hõlmab õpilaste arenguperioodi 16/17
kuni 20/21 eluaastani. Sellesse perioodi jääb ka gümnaasiumis õppimine. Noorukiiga on
ühenduslüli murde- ja küpsusea vahel. Selles vanusejärgus lähenevad noored nii
bioloogilisele, vaimsele kui ka sotsiaalsele küpsusele. See iga on peamiselt maailmavaate,
eneseteadvuse, iseloomu, elulise enesemääratluse ja tulevikupüüdluste kujunemise aeg. Selles
eas ilmneb ka küllaltki selgelt noore loominguvajadus ning valiv suhtumine õppeainetesse.
Ühe või teise õppeaine eelistamine on eeskätt seotud tulevase elukutse valikuga.
Noorukieas areneb õpilaste vaatlusvõime. N. Levitov osutab, et võrreldes
murdeealistega on vanemate klasside õpilased oma vaatlustes palju sihikindlamad ja
püsivamad, nende tähelepanu on püsivam ja sageli ka intensiivsem. A. Kõverjalg aga rõhutab,
et õpilaste vaatlusvõime ei arene iseenesest, vaid vajab õpetajapoolset õiget suunamist.