Viis oli täiendatud karjumiste ja südantlõhestavate oigamistega. Hõiked, mis peegeldas saksofon, ühtisid inimese nutu, häda, hüüe, appikutse ja palvega. Muusika oli kirjutatud minooris ning orel aitas rõhutada seda. Pala oli tõepoolest haruldane, tundeline ning katkevad kiljatused äratasid hirmutundeid. Siiamaani püsib meeles veel Tõnu Kõrvitsa kompositsioonid, sest need olid klassikalisemad võrreldes teiste lugudega ning sarnanesid Sebastian Bach´i loomingutele. Ka viimasest kontserdil esitatud palast ,,Meie Isa palve" olin ma vaimustuses, kuna nii hele ja rõõmus meloodia pani mõtlema headest läbielatud sündmustest. Hetkeliselt pead tõstes nägin ilusaid vitraaze ning tundsid põlevate küünalde soojust. Lõpus võin lisada ainult seda, et kõik kuuldud teosed andsid kohalviibijatele võimalust elada tundmistetormi all, alates rahust ning jõudes hingepiinade ja häiredeni. Inimesed said laskuda
varju, seega tõejumal. 6. Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. 7. Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. 8. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus"). Nende loomingutele on iseloomulikud tragöödilsed teosed, mõlemas teoses lõpep asi surmaga. 9. Achilleuse kand müütide järgi on see Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. tüliõun- Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud.