Kirjanduse lõpueksam 2011
ta loobus kinnisvarast, tegi testamendi, jättes kõik pärijatele. Veendus, et inimene sünnib
heana, kuid ühiskond muudab inimloomuse halvaks. Oli kriitiline vene õigeusukiriku
institutsiooni suhtes. Perekondlikud suhted olid segased, naisega oli palju erimeelsusi ning
kuigi osa lapsi teda toetas, siis oli ka neid, kes olid ema poolel. Lahkus kodust ning otsustas
jagada oma saatust töötavate inimestega. 82-aastasena haigestus kopsupõletikku ning suri.
Loomingutegevus algab 1852 aastal autobiograafilie triloogiaga, milles avaldub inimese
kujunemine (,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga", ,,Noorus").
,,Sevastoopoli jutustused", milles kirjeldab Krimmi sõjaelamusi, ilmuvad 1854-55. 50-ndate
lõpus muutusid Tolstoi seisukohad kiiresti. Peamiselt paistavad vaadetes silma kaks
seisukohta. Esiteks, Venemaa elu muutmisel on väga olline samm pärisorjuse kaotamine ja
teiseks olukorra parandamise võtmeks on inimese kõlbeline ümberkujundamine. Ta mõtiskles