Oskar Lutsu näidendid
korduvate tüüpide juurde. Loomupärane jutuosavus, murtus sõnalise viimistluse suhtes
progresseerus aegamööda ning viis mõttekordustesse ja stiilistampidesse.
Lutsu loominguline areng, mille algus oli paljutõotav, ei kulgenud vaadeldaval perioodil elu
kunstilise mõtestamise sügavuse ja avaruse suunas. Väheste tulemustega järgis kirjanik
uusromantilise moevoole, teiselt poolt hakkas juba varasemal loominguperioodilgi
Lutsu ähvardama enesekordamise hädaoht. Uusromantilises hoovuses taandus lutsulik
huumor sentimentaalsete nootide ees, tema kirjanikuloomuse selgesti tajutavas
kahesuses tõusis juhtivale kohale traagiline elutunnetus. Pärast kunstiliselt väheütlevaks
jäänud katsetusi pöördus Luts 20- ndate aastate algul uuesti realistliku miljöö- ja
karakterkirjanduse juurde.
Mitmesugust
· 1964 Oskar Lutsu Majamuuseum