Rahmaninov
Kui püüda
täpsemalt määratleda nendevahelisi zanrilisi erinevusi, siis peab ütlema, et oma eesmärgilt
ning muusikaliselt kujundlikkuselt on need küllaltki lähedased -- paljud neist võiksid pigem
kuuluda prelüüdide hulka ja vastupidi -- mitmed prelüüdid on oma mängutehnilise eesmärgi
poolest võrreldavad pigem etüüdpiltidega. Kuna aga etüüdpildid on loodud hiljem, annab
neis tunda Rahmaninovi hilisemale loominguperioodile omane suurenenud dramaatilisus,
traagilisus, kohatine süngus ja tihtipeale eleegiliselt nukker alatoon. Eriti iseloomulik on see
tema teisele tsüklile op 39, mis on loodud viimase teosena vahetult enne lahkumist Venemaalt
1917. aastal.
Nagu mitmete Rahmaninovi teoste puhul tuleb ka etüüdpiltides esile tõsta nende
rahvuslikkust. Rahmaninov on oma loomingus alati toonitanud vene rahvuslikku iseloomu.
annaabi.ee 
