Maailmakirjandus III
roll on tähtis. See õnnestus tal hästi, sest tuleb mängu tema kirjanikutalent oskus mõistuslikult
kirjutada, kõik said tema kirjutistest aru. Tal oli loomulik talent. Tema looming põiming eesrindlikust
ideoloogiast ja kirjanduslikust meisterlikkusest. Kirjutas hästi. Tööde mahk on suur. Siis pole ka ime,
et nad muudavad oma arvamusi tihti ja on siis vastuolulised oma ideedega. Ümbrus muutub ja siis
pole ka ime, et arvamused muutuvad vanuse kasvades. Vastuolud on sellise mahuka loomignu puhul
loomulikud.
Voltaire's pole näha revolutsionääri. Ta on lihtsalt radikaalne. Pigem on ta lakkamatult väljas
inimõiguste eest. Kaitseb eesrindlike ideesid, vaba mõtlemist.
Teda on paljud endale ka eeskujuks seadnud (järeltulijad, uued põlvkonnad). Standhal, Byron, Puskin
jne on teda oluliseks pidanud. Ta tuleb kirjandusse sellise rokokooliku värsisepana. Sellisena, keda
kritiseerib oma kirjades Montesquieue. Ta on kirjutanud ka luulet. Ta on olnud ka eeskujuks teisele