(ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused ökoloogiline kriis. Arenesid välja õistaimed, mis hakkasid asendama keskaegkonnale iseloomulikke paljasseemne- ja sõnajalgtaimede kooslusi. Keskaegkonna roomajatest arenesid ka linnud. Juura ladestust on leitud ürglinnu Archaeopteryx lithographica kivistisi.
Koos kudede eristumisega arenesid neil terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe-, hormonaalsüsteem). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. * Vanaaegkonna eel ja alguses arenes elu vees. Vanaaegkonna keskel levis elu ka maale. Esimesed maale ,,kolijad" olid taimed (ürgraikad). Peale seda kolisid maale ka lülijalgsed. Vanaaegkonna lõpus tekkis hiidmanner ehk Pangaea. See lagunes osadeks keskaegkonna keskel. Tekkisid ookeanid. Tekkisid loomhambused liigid ehk varajased imetajad. * Keskaegkonna lõpus tekkis suur ökoloogiline kriis, mis vähendas mitmekesisust. Peale seda arenesid välja esimesed õistaimed ja ürglinnud. esimese linnu tunnused: kolju, tiivaluud, sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused: lõualuud hammastega, roided konksjätketega, kolm vaba sõrme küünistega. * Uusaegkond algas intensiivse geoloogilise protsessidega (mandrite ja mägede teke). Elu mitmekesisus suurenes. Õistaimede ja imetajate areng ja levik
annaabi.ee 
