1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga, abielu aga ei olnud Tsaikovski jaoks n-ö see õige. Pika lahutusprotsessi jooksul ta tervis halvenes ja arstid soovitasid tal minna välismaale. Seal juures toetas Tsaikovskit rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetustega oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini, kus asub ka helilooja majamuuseum. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast
1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja SaintSaënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Helilooja suri 1893. aastal SanktPeterburgis koolerasse. Looming
aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint- Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. Helilooja suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone
kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" ,"Naljand" ja "Sõnadeta laul" Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi jaSaint- Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid : "Masepa" "Võlutar" "Padaemand" "Jolanthe" Balletid: "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja"