1960 - esimene dodekafooniline teos eesti muusikas), samuti kollaazitehnikat, kus ühildas näiteks erinevate ajastute muusikastiile (,,Collage teemal B-A-C-H", ,,Credo"). Alates 1968. aastast otsis Pärt uut helikeelt, ta uuris Notre Dame'i koolkonna muusikast ja Madalmaade vokaalpolüfooniat, gregooriuse koraali. 1971. aastal ilmunud III sümfoonia erines tema varasematest sümfooniatest, aga 1976. aastal ilmunud klaveriminiatuur ,,Aliinale" esindab juba täielikult Pärdi loomestiili tintinnanbuli nimetus pärineb üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt. ,,Für Alina" ehk ,,Aliinale" on hüpnotiseeriv, vaikne ja aeglaselt arenev väga puhta kõlaga pala, mida kuulates ma rohkem kuulatasin kui kuulasin. Selle puhul on Pärt minimaalsete vahenditega teinud hämmastava meeleolu loomisel, mida kirjeldaksin nukra, kuid helge ja mõtlikuna. Pärdi otsingud olid olnud edukad ja tintinnanbulist (ladina keeles kellukesed) kujunes tema stiil
repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis · Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul · Ka 1972. A valminud ,,Raua needmine" põhineb ,,Kalevala" tekstil, mille on tõlkinud A. Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A