Mihkel Muti looming
Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise
proosa viljelejana. Kirjanduskriitilisi artikleid avaldas ta juba seitsmekümnendatel,
kuuludes niisiis Tiit Hennoste periodiseeringu kohaselt keskmisse eesti kriitikute
põlvkonda.
Muti ajakirjanduslik looming asjatundlik ja tasakaalukas köitvalt sõnastatud ja
moodsalt rahvakeelne, asjatundlikult refereeriv ja innukalt kaasamõtlev, õpetav ja
vahel koguni õpetlik, võrdse innuga loomeprobleemidesse ja olmeküsimustesse
süvenev.
Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja
seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kogumik "Kerge meel" (1988).
Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase
novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel,
ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia.