Marc Chagall
nii asus ta 1912. aasta alguses Mesipuuse. Mesipuus elatud aeg tähendas Chagallile lõpliku
vabanemise perioodi. Mesipuus teostas Chagall ka oma tuntuimad ja silmapaistvamad tööd.
Mesippus sai ta vaid mõne kuuga tuule tiibadesse ning maalis arvukalt igasuguseid pilte.
Seekordse Pariisi-perioodi neli teetähist on ,,Pühendatud minu mõrsjale", ,,Venemaale,
eeslitele ja teistele", ,,Austusavaldus Apollinaire'ile" ning ,,Mina ja küla". Need jõulised
loomeplangust sündinud teosed kätkevad endasChagalli põhilise sõnumi. Nii on paar Pariisis
veedetud kuud teinud õpipoisist maalikunstniku, kes teab, mida tahab ja kellel on oma stiil.
Blaise Cendrars oli luuletaja, kes huvitus Chagallistja kes Chagalli tõepoolest südamest
armastas. Chagallist huvitusid ka paljud teised luuletajad. Niisis Chagall oli 1912. Aastaks
vastu võetud moodsat kunsti harrastavate kirjanike rühmitusse, kes edaspidi aitasid kaasa