proovida. Kui ei proovi, siis ei saa kunagi teada, kuidas oleks olnud. Enda kindlustunde tagamiseks on enamasti võimalus tegelda lisaks palgatööle ka oma äriga. Vastavalt tulemusele saab vaadata ja otsustada, mida edasi teha, kas pühenduda täielikult oma ärile või jätkata ainult palgatööga. Olen arvamusel, et tasa sõuad, kaugele jõuad. Kasutatud allikad http://www.scheckmann.com/ https://et.wikipedia.org/wiki/Sille_Sikmann http://www.looveesti.ee/loomemajanduskeskus-juures-kaitses-ariplaani- seitse-loomeettevotjat/ http://loovtartu.ee/16-uudised-lmk/247-tartu-loomemajanduskeskus-2014- aastal http://www.seb.ee/foorum/ettevotlusega-alustamine/ettevotjaks-olemise- plussid-ja-miinused http://195.80.116.172/et/alustavale-ettevotjale/aeriidee-ja-aeriplaani- koostamine/ettevotjaks-saamisega-seotud-teemade-laebimotlemine/kas- olla-ettevotja-voi-palgatoeoetaja http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus %C3%B5pe/Ideest%20eduka%20ettev%C3%B5tteni
kunstistrateegia, mille alusel on loodud põhilistesse linnadesse loomemajanduskeskused [Suciu, M-C. 2009, lk 85]. Keskuste abil on võimalik muuta linna innovaatilisemaks. Loomemajanduskeskuse eesmärk on toetada mõttega inimesi, kes oleksid ühiskonnale kasuks. Hea isikliku näitena on olukord, kus Tartu loomemajanduskeskuse turustaja soovis enda keskusesse kutsuda grupp poisse, kes olid välja astunud uue ja põneva ideega. Noori poisse soovis ka Viljandi loomemajanduskeskus. Selleks, et olla loov linn on vaja olla sisemiselt ja välimiselt konkurentsivõimeline [Suciu, M-C. 2009, lk 85-86]. Eespool nimetatud näite põhjal võime tõestada seda, sest poisid pole siiamaani suutnud otsustada, millise ettevõtte alla nad tuule tiibadesse võiksid saada. Konkurents mängib olulist rolli, sest see pakub pinget nii innovaatiliste inimeste vahel, kui ka linnade enda vahel. See tekitabki tahte, motiveeritust, arendada ja olla veel rohkem arenenum
annaabi.ee 
