Jean Cocteau (1889 – 1963) – näitekirjanik ja režisöör, samuti sürrealistlik luuletaja. Viljeles oma näidendites ja filmides eriti palju antiikset Orpheuse-temaatikat, tehes sellest kunstniku võrdkuju ja andes sellele originaalse ja kaasaegse kuue. Eestis lavastunud näiteks mononäidend „Inimese hääl“ (ka telelavastus). Albert Camus (1913 – 1960) – romaani-, novelli- ja näitekirjanik, esseist, filosoof, lavastaja. Sündis Alžeerias. Loomeloos on otsustava tähtsusega aasta 1942, mil valmisid nii läbimurderomaan „Võõras“ kui ka raamatu mahtu essee „Sisyphose müüt“. Romaanid „Katk“ (1947) ja „Langus“ (1956), essee „Mässav inimene“ (1951), näidend „Caligula“ (1944). Jean-Paul Sartre (1905 – 1980) – näidendid „Altona vangid“, „Kärbsed“; romaanid „Iiveldus“ (1938), triloogia „Vabaduse teed“ (1945 – 49), „Sõnad“ (1964); filosooofilisi monograafiaid. Eksistents on
annaabi.ee 
