Kultuuridevaheline kommunikatsioon
anda (vastavalt on tegu majandusliku või kultuurilise kapitali vahetusega). Samas,
objektiveeritud kultuurilist kapitali võidakse omada, kuid seda saab "tarbida" (selle
kultuurilist väärtust mõista) vaid "õiget" kehastunud kultuurilist kapitali omades (viimast
võib, aga ei pruugi müümisel saada edasi anda).
Institutsionaliseeritud kultuuriline kapital kultuurilise kapitali institutsionaalne
tunnustamine (enamasti akadeeemilised diplomid, kraadid jne, aga ka nt kuulumine
loomeliitudesse jmt) kergendab kultuurilise kapitali alusel majandusliku genereerimist.
Bourdieu ei eita sotsiaalse ja majandusliku kapitali mõju kultuurilise kapitali kujunemisel.
Näiteks oskus mängida mingit muusikainstrumenti ei sõltu üksnes teatud pikaajalistest
kultuurilistest eelistustest, vaid ka majanduslikest võimalustest ja vabast ajast. Siiski rõhutab
Bourdieu, et staatusest määratud legitiimne kultuuriline kapital määrab kultuurilised
eelistused.