Religioonipsühholoogia
ja maailma mõistmise viisi. Usk tähendab seda, kuidas inimene mõistab ning seletab iseennast ja
ümbritsevat elu seoses oma tunnete ja arusaamadega Jumalast. Selles tähenduses on usuline
kriis jumalakujundi ja usulise kogemuse kriis, raskus enese ja maailma mõistmisel,
vastuolu olemise ja seletuse vahel, pinge kogetava ja mõistetava vahel, ebakõla kujutletava
ja reaalse vahel.
Usuline kriis kui loomekriis
Usuelus esineb olukordi, kus mingi usuline seisukoht, kogemus või tunne vajab sügavamat
läbitunnetamist või selginemist. Selleks võib olla näiteks küsimus Jumala armu ja
inimestevahelise vägivalla kokkusobivusest, vastus isiklikule kannatusele või soov mõista
müstilist usulist kogemust. Kriisi elatakse üle kui probleemi, hingekitsikust, millele otsitakse
usulist lahendust.
Protsessi, milles toimub seesuguste kriiside lahendamine, võib käsitleda loomingulise
protsessina
annaabi.ee 
