Ludwig van Beethoven - Referaat
vaimu. Varsti vajas ta taoliste vestluste pida-miseks juba vihikuid, kuhu vestluskaaslased pidid oma
vastused kirja panema. Kurtus progresseerus kuid sellest hoolimata andis Beethoven veel kontserte:
viimast korda esines ta 1808. aastal, mängides oma Neljan-dat klaverikontserti. Dirigendina astus ta
publiku ette hiljemgi, kuigi mõnikord lõppesid etteasted, kui ta oli täielikult kurdistunud, väga
dramaatiliselt.
Kuulmise kaotamine ei suutnud hävitada helilooja loomeindu. Beethoveni kogetud elamuste ning
heliliste varu oli põhjatu ja tahe luua meeletu, et teda valdasid kuni viimase hingetõmbeni uued, üha
julgemad kunstilised ideed ja oma küpsusaastatel teostas ta neid erilise innuga.
Kõige hilisem heliloomingu stiil formeerus Beethoveni viimasel kümnel aastal. See oli veel
ülevam kui enne, improvisatsiooniline, kus tunnete üle võimutses mõistlik alge. IX sümfooniat d-
moll (1822-1824) peetakse Beethoveni loomingu tipuks